Enamik ettevõtteid ei vaja paremat arenguplaani. Nad vajavad paremaid strateegilisi otsuseid.

Paremad strateegilised otsused algavad ettevõtte objektiivsest hindamisest.

Igal sügisel toimub tuhandetes ettevõtetes sama protsess.

Juhtkond koguneb, vaadatakse üle lõppeva aasta tulemused ning hakatakse koostama järgmise aasta eesmärke ja tegevusplaane.

Arutatakse müügieesmärke.

Investeeringuid.

Uusi turge.

Organisatsiooni.

Sageli kulutatakse nende plaanide koostamisele kümneid töötunde.

Ometi jääb üks oluline küsimus sageli küsimata.

Kas meie ettevõtte tänane olukord toetab üldse nende eesmärkide saavutamist?

Probleem ei ole arenguplaanis

Olen rohkem kui kolmekümne aasta jooksul juhtinud ettevõtteid, avanud uusi turge ning vastutanud äritulemuste eest erinevates majanduskeskkondades.

Selle aja jooksul olen märganud üht korduvat seaduspära.

Enamik ettevõtteid ei ebaõnnestu sellepärast, et arenguplaan oleks halb.

Nad ebaõnnestuvad sellepärast, et olulised strateegilised otsused tehakse ilma ettevõtte tegelikku olukorda objektiivselt hindamata.

Kui lähtealus on vale, ei muuda ka hea arenguplaan tulemust.


Sümptomid ei ole tegelik probleem

Juhtkonnad räägivad sageli sümptomitest.

• "Müük on langenud."
• "Kasv on aeglustunud."
• "Inimesed ei võta vastutust."
• "Otsuseid tehakse liiga aeglaselt."
• "Kliendid muutuvad hinnatundlikuks."

Need võivad olla tõelised probleemid.

Aga sama sageli on need ainult märgid sellest, et ettevõtte strateegia, organisatsioon või juhtimismudel ei toeta enam järgmise arenguetapi vajadusi.

Sümptomite lahendamine ei lahenda põhjust.

Miks sisemisest vaatest alati ei piisa?

Juhtkond tunneb oma ettevõtet kõige paremini.

See on tugevus.

Samas võib see olla ka piirang.

Igapäevane töö muudab keeruliseks märgata mustreid, mis väljastpoolt vaadates on ilmsed.

See ei tähenda, et juhtkond eksib.

See tähendab, et sõltumatu vaade aitab näha tervikpilti.

Sageli piisab mõnest õigesti esitatud küsimusest, et kogu arutelu liiguks täiesti uuele tasemele

Mida tähendab strateegiline ärihinnang?

Minu jaoks ei tähenda strateegiline ärihinnang pikka auditit ega mahukat konsultatsiooniprojekti.

See tähendab sõltumatut juhtimistasandi hinnangut ettevõtte hetkeseisule.

Vaadeldakse ettevõtet tervikuna.

Kas strateegia toetab eesmärke?

Kas organisatsioon toetab strateegiat?

Kas müügisüsteem aitab soovitud kasvu saavutada?

Kas vastutused on selged?

Kas juhtimisprotsessid võimaldavad teha häid otsuseid?

Kas ettevõte on valmis järgmiseks arenguetapiks?

Need küsimused on sageli olulisemad kui järgmise aasta müügiprognoos.

Paremad strateegilised otsused loovad paremad tulemused

Hea juht ei vaja tingimata rohkem informatsiooni.

Ta vajab selgust.

Selgust selles,

millised probleemid on tegelikult olulised,

milliseid otsuseid tuleb teha,

ning millised tegevused loovad ettevõttele kõige rohkem väärtust.

Just sellepärast algavad paremad strateegilised otsused ettevõtte objektiivsest hindamisest

Miks ma selle teenuse lõin?

Rohkem kui kolmekümne aasta jooksul olen töötanud nii tegevjuhi, turuarendaja kui ka rahvusvaheliste B2B organisatsioonide juhina.

Selles rollis õppisin, et kõige väärtuslikumad otsused sünnivad siis, kui juhtkond julgeb hetkeks peatuda ning hinnata ettevõtte tegelikku olukorda ilma eelarvamusteta.

Sellest kogemusest sündiski teenus Strateegiline ärihinnang ja järgmise aasta arenguplaan.

Selle eesmärk ei ole kirjutada raportit.

Selle eesmärk on aidata ettevõtte juhtkonnal teha paremaid strateegilisi otsuseid.

Millal tasub sellist hinnangut kaaluda?

• Kui ettevõtte kasv on aeglustunud.
• Kui järgmine arenguetapp tundub ebaselge.
• Kui organisatsioon muutub keeruliseks.
• Kui soovitakse siseneda uuele turule.
• Kui juhtkond vajab sõltumatut vaadet enne järgmiste oluliste otsuste tegemist.

Kokkuvõte

Enamik ettevõtteid ei vaja paremat arenguplaani.

Nad vajavad paremat arusaamist oma tänasest olukorrast.

Sest just sellest sünnivad paremad strateegilised otsused.

Ja paremad strateegilised otsused loovad paremaid tulemusi